Südamenädala tegevused

Aprill on südamekuu. TTGs on sel puhul organiseeritud järgmised tegevused:
9.aprillil oli õpetajatele kutsutud kooli Eldred OÜ, et mõõta tervisenäitajaid ja saada nende põhjal nõuandeid. Samal päeval olid 6.a klass tervishoiumuuseumis ning 6.klasside poistele ja tüdrukutele oli eraldi tervisloeng koolis. 3.d klass külastas kiirabihaiglat.
12.04 on 1.-3.klasside õpilased Tiit Soku korvpallikoolis töötoas korvpalluri ametiga tutvumas.
17.04 käis 6.c klass meditsiiniloengut kuulamas Mardi 3.
Teisipäeviti on kahel vahetunnil aatriumis tantsuvahetunnid. Samuti on just südamele mõeldes plaanis ka töötoad õpilaselt õpilasele (iluvõimlemise ABC Reene Tederilt, tänavatants Oskar Pärni juhendamisel).

Tegevusi koordineerib TTG tervisenõukogu esimees Margit Pärn.

Kliimamuutuste nädala loeng gümnaasiumiklassidele

Neljapäeval, 19.04 oli kliimamuutuste nädala loeng 10.-11.klassidele. Nendele esines Keskkonnaministeeriumi asekantsler kliima alal Meelis Münt. Kahjuks ei andnud TTG tehniline baas võimalust näha asekantsleri esitlust, kuid lektor tuli olukorrast suurepäraselt välja ja rääkis ilma toetsusmaterjalita. Ta lubas oma esitluse kooli saata ikkagi.
Meelis Münt rääkis, et Eestis on kolm suuremat ohukohta: kivisöe kasutamine, metsaraie ja eestlaste suur armastus autode vastu, nimelt on autode kasutamine meil ülisuur. Need on meie riigi "panus" kliimamuutustesse. Juttu oli ka, mis võib meil siin juhtuda, kui kliimamuutustele maailmas vastu ei hakata: näiteks talved kaotavad lume, keskmine temperatuur aastas tõuseb veidi, mis tähendab ka veetaseme tõusu ning jõgede/järvede/ mereäärsed paigad on üleujutuste küüsis.
Eestil on praegu olemas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan.

Kliimanädal III kooliastmele

Teisipäeval, 17.04 kell 11.00 oli koolis külas RMK jahindustalituse jahindusspetsialist Lauri Valdur. Ta rääkis 7.-9.klasside õpilastele ja 12.b klassi noortele Eesti metsloomade elukeskkonna muutustest seoses kliimamuutustega. Juttu oli loomadest, kes on meile tulnud juba mujalt elama või keda inimene ise on sisse toonud (näiteks šaakal või mink). Räägiti, kuidas kliimamuutus on meie metsloomade elu muutnud (näiteks valgejänes on lumeta talvel kerge jahisaak).

Kliimanädal: I astme postrite näitus kooli aatriumis

KÕIGE SOOJEM MÕÕDETUD TEMPERATUUR EESTIS

KÕIGE KÜLMEM MÕÕDETUD TEMPERATUUR EESTIS

KÕIGE SAJUSEM KUU EESTIS

KÕIGE KUIVEM KUU EESTIS

KÕIGE SUUREMAD RAHETERAD EESTIS

KÕIGE PAKSEM LUMEKIHT EESTIS

  

KÕIGE PÄIKESELISEM AASTA EESTIS

KÕIGE VÄHESEMA PÄIKESEGA AASTA EESTIS

KÕIGE SAJUSEM PÄEV EESTIS

KÕIGE SUUREM MÕÕDETUD TUULE KIIRUS EESTIS

KÕIGE KÕRGEM MEREVEE TASE EESTIS

Abiturient Armani Pogosjan esindas TTGd simulatsioonis

Siin on Armani tagasiside:

"Kirjutan ÜRO moodulsimulatsiooni arvustust. Tegemist oli 6-tunnise ÜRO istungi mooduliga, mis koosnes arvukatest väitlemistest, kõnedest ning debattidest. 

Üritus viidi läbi 32.keskkoolis, toitlustus ja organisaatorlik pool oli hea ning sujuv. Mina esindasin Brasiiliat. Päevaülesandeks oli meediaga seotud deklaratsiooni koostamine, olemasolevate punktide arutamine ning uute punktide lisamine hääletuse teel. Meie rühmas paistsid silma Venemaa esindajad, kes suutsid väga oskuslikult jäljendada Venemaa poliitilisi põhimõtteid ning hoiakuid. Selle tulemusena sündis huvitav vastasseis demokraatia ja totalitaarse diktatuuri vahel. Meie, demokraatia kaitsjad, pidime samuti oskuslikult väitlema ning veenma teisi, et nad ei alluks Venemaa provokatsioonile. Mõned väitlused ning debatid läksid nii tuliseks, et vahele pidi sekkuma nn “õhtujuht”. 

Kõige huvitavam minu jaoks oli see, et pärast viit tundi töötamist, punktide kaitsmist ning väitlemist pidi lõppetapina hääletama täiustatud resolutsiooni poolt või vastu. Resolutsioon ei läinud läbi, sest vajalikku 2/3 poolt hääletajaid ei saanud kokku. Meie viietunnine töö läks kolinal prügikasti, resolutsioon jäi muutmata, edasiminekut ei toimunud. 

Sellegi poolest oli väga huvitav tutvuda uute inimestega, aktiivsete noortega. Samuti tutvusin Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni n-ö letitagusega, nägin demokraatia häid ja halbu külgi. Igal juhul ma ei kahetse, et osalesin selles."

Rahvusvaheline naistepäev TTGs

Tallinna Tehnikagümnaasiumi traditsioon kutsuda 7.-12.klassi neidudele esinema mõni tegus Eesti naine sai teoks 8.märtsil 2018. Seekord oli meil külas doktor Els Heinsalu, stipendiumiprogrammi "Naised teaduses" Eesti stipendiaat 2017. Els Heinsalu töötab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis ning uurib kõrge energia ja arvutusfüüsika laboris keele- ja ökosüsteeme. 

Kohtumisest kirjutab abiturient Tuuli nii:
"Füüsikadoktor Els Heinsalu jagas meiega oma teadmisi tööelust naisena, aga ennekõike tööelust naisteadlasena. Tema ettekanne võttis põhjalikult kokku tema senise karjääri, kuidas ta füüsikani jõudis ja vilksamisi ka pereelu. Samuti tõi ta välja, miks soovitab noortel naistel teadusesse minna, ja tuletas meelde, et seal on alati võimalused, kuidas kõigega toime tulla, näiteks kasvatada lapsi ja teha karjääri samal ajal."

Eesti Vabariik 100 TTGs

Tallinna Tehnikagümnaasium tähistas Eesti Vabariigi 100.sünnipäeva etendusega „See oli kord...“

Etenduse mõte pärineb koolijuht Anneli Erritilt. Soov tuua õpilasteni ja kooli töötajateni Eesti Vabariigi esimene pool aastani 1941 kultuuritegelaste, kombestiku ning poliitiliste otsuste kaudu viis etenduseni, milles osalesid näitlejatena nii õpilased kui õpetajad. Direktor kasutas ainekomisjonide ettepanekuid ja koostööst sündis TTG kingitus Eestile tema 100.sünnipäeva puhul. Lugu oli üles ehitatud vanaisa jutustusena lastelastele Eesti minevikust ja selle käigus jõudsid lavale B.Schmidt, R.Olbrei, R.Valgre, Berliini olümpiamängude kangelased, aga ka nimede eestistamise aktsioon, laulupidu, Punase Risti ja riigivanema viimane jõulupidu, küüditamine. Etendust ilmestasid ajakohased tantsud ja muusika. 

Etendust mängiti kokku viiel korral 20.-21.02.2018, et kõik kooliõpilased ja ka lapsevanemad seda näeks. Kolmapäevasel etendusel olid saalis koos gümnaasiumiõpilastega külalised venekeelsest koolist.

Kool oli sünnipäevale kohaselt kaunistatud. Algklasside lapsed  koostasid meediastende, kus oli juttu saja-aastasest riigist uudistena. Laste tekstid olid lugeda aatriumis kõigile. Kooli raamatukogus oli väljas näitus temaatilistest raamatutest ja klassideski olid õpetajad koos õpilastega kujundanud stende pidupäevaks.