UNESCO ühendkoolide võrgustik (Associated Schools Project network – ASPnet) sai alguse aastal 1953, et toetada inimestevahelist paremat läbisaamist ja rahu maailmas. UNESCO ühendkoolid hoiavad au sees UNESCO ja ÜRO põhikirjade keskseid väärtusi ja põhimõtteid. UNESCO ühendkoolide võrgustikus on üle 11 000 õppeasutuse 181 riigist. Eesti UNESCO ühendkoolide võrgustiku tööd koordineerib MTÜ Mondo koostöös SA Tartu Keskkonnahariduse Keskusega.
neljapäev, 21. november 2019
Rahvusvaheline tualetipäev
Otsustatud sai sel sügisel, et vaatame rahvusvaheliste päevade kalendrisse ja otsime midagi uut või teistmoodi. Nii leidsimegi rahvusvahelise tualetipäeva (19.11), mis pöörab tähelepanu vaesusele, haridusele ja hügieenile.
https://www.facebook.com/terveilm/posts/277640165672183/
Meie maja esimeste klasside lastel käis külas Mari Jõgiste Mondost. Ta rääkis lastele tualetipäevast, hügieenist ning hariduse tähtsusest. Lapsed joonistasid superkangelasi, kes viivad WCsid kõigile maailmas :) Joonistustest pannakse välja väike näitus.
https://www.facebook.com/terveilm/posts/277640165672183/
Meie maja esimeste klasside lastel käis külas Mari Jõgiste Mondost. Ta rääkis lastele tualetipäevast, hügieenist ning hariduse tähtsusest. Lapsed joonistasid superkangelasi, kes viivad WCsid kõigile maailmas :) Joonistustest pannakse välja väike näitus.
teisipäev, 12. november 2019
Kokkuvõte Meeltenädalast
Meeltenädal maailmahariduse
egiidi all Tallinna Tehnikagümnaasiumis
28.10.-1.11.2019
Tallinna
Tehnikagümnaasiumis keskendutakse sel aastal maailmahariduse osas meelte avamisele, et märgata igaühe võimeid ning
oskusi. Kooli on kutsutud
erineva puudega inimesed, kes räägivad oma kogemuste põhjal elust, ja õpilastel
on võimalus kogeda, et õigus olla koheldud õiglaselt ja väärikalt kehtib kõigi
jaoks: inimese füüsiline seisund, rahvus, nahavärv, sugu või iga ei ole põhjus
väärkohtlemiseks. Tallinna
Tehnikagümnaasium toetab UNESCO ühendkoolina missiooni kasvatada avatud,
keskkonnast ja inimestest hoolivaid ja ühiskondlikult aktiivseid inimesi,
kasutades kultuuridevahelise kommunikatsiooni ning maailma
kestliku arengu teemasid. Tähelepanu pööratakse ka naiste ja laste õiguste aspektile.
Kohe sügiseselt vaheajalt tulles olid Tehnikagümnaasiumi
1.-12.klasside õpilased haaratud Meeltenädala tegevustesse. Nägemis-,
kuulmismeele ja füüsiliste puuete temaatika kaasati tugevasti nii loengutesse kui praktilistesse tegevustesse. Nädala
jooksul kuulsid ja nägid, tunnetasid ja tegutsesid õpilased koos pimedate,
kurtide ja füüsiliste puuetega inimestega: mil moel nad tegutsevad, kuidas
hakkama saavad. Meil olid külalistena majas noored Heleni koolist, pime
ajakirjanik Jakob Rosin, Eesti Kurtide Liidu juhatuse liige Sirje Papp, Eesti
Paraolümpiakomitee inimesed, MTÜ Pane Oma Meeled Proovile liikmed, viipekeele
tõlk Liivi Holm. Samuti panustasid oma maja õpetajad eesotsas HEV koordinaatori
Tarvi Reega viktoriini ja meelte toa läbiviimisesse.
6.-7.klasside
noored kohtusid Eesti Kurtide Liidu juhatuse liikme SIRJE PAPP`iga. Tema jutust
teeb kokkuvõtte Tiit 7.klassist: „Kurtidel inimestel on olemas rääkimisvõime,
nad lihtsalt ei kuule, mida nad räägivad. Kurdid saavad suhelda ainult kehakeele
ja käemärkidega.“
9.-12.klassi noortel tuli viktoriinis kolmeliikmeliste
võistkondadena arvata, millist tantsu tantsitakse. Heli ei kostnud, tegevus
toimus kui tummfilmis. „Ma
arvasin, et ainult liigutuste järgi tantsude äraarvamine on lihtsam, kui see
tegelikult oli. Tagantjärele vaadates arvan, et meie tulemus oleks olnud
kindlasti parem, kui oleksime ka muusikat kuulnud. See üritus avardas mu
silmaringi ning mul on nüüd palju suurem austus kuulmispuudega elama õppinud
inimeste vastu,“ räägib
Mona 10.klassist. See oli nende
noorte praktiline tegevus. Kohtumine Eesti
Rahvusringhäälingu ja portaali Geenius ajakirjaniku JAKOB ROSIN`iga
möödus meeleolukas õhkkonnas. Loengu vormis südamlik ja inspireeriv tund, nagu
kirjeldas Antonyo 10.klassist, innustas, sest nähes, kuidas saab eluga edukalt
hakkama pime inimene, ei tohiks nägijal olla muud teadmist, kui et kõik on
võimalik.
1.-5.klasside
lapsed ja 8.klasside noored kohtusid Heleni kooli õpilastega, kes andsid
südamliku kontserdi. 1.klassi laste arvates oli kuuldu tore - lauldi vitamiini
räppi ja õpetajate räppi, mängiti viiulit ja klaverit. Lapsed tundsid kaasa, et
Heleni õpilased ei näe. Dante: „Ma soovin, et neil oleks edaspidi hea
elu.“ Robin: „Mul on kahju, et nad on pimedad. Mulle meeldis kontsert.“ Hugo kirjutab: „Kuiki lotan
et net lapsed saksit terveks.“
Meie õpilased on empaatilised. Nähes Heleni kooli laste säravat kontserti ja
elurõõmu, ütles üks noorsand, et ta ei tea miks, aga tal tuli kontserti
kuulates pisar silma.
Üks
8.-9.klassi noorte kehalise kasvatuse tund toimus Eesti Paraolümpiakomitee
liikmete eestvedamisel. 9. klassi noormees
Kaspar annab edasi muljeid tunnist: “30.oktoobril
oli kehalise kasvatuse tund natuke eriline. Pool tunnist mängiti võrkpalli
jalgu kasutamata, liikudes maas istudes ja käte abil, ja teisel poolel mängiti
jalgpalli silmaklappidega ning kõriseva palliga. See pimejalgpall tuli paljudel
ootamatult hästi välja.“
10.-12.klasside noored said kogeda
meeltepunktide rada MTÜ-lt Pane Oma Meeled Proovile. 11.klassi neiu Johanna väidab, et töötoad olid huvitavad ja pakkusid tegevust igale
maitsele. Korraldajad rääkisid põnevalt ja kõigile arusaadavalt. Noored said
küsida küsimusi, millele anti huvitavad ja pikad vastused. Johanna ütleb, et
ainus miinus oli aeg, mis töötoale varakult punkti pani. Õpilased said proovida
takistusraja läbimist ratastooliga, lasta end koeral juhtida, et mõista pimeda
inimese liikumise eripära, ja õppisid viipekeelt.
5.-7.klassi
lapsed läbisid „Meelte toa“, mille koostasid oma kooli õpetajad. Martha Mii 6.klassist ütleb nii: „Minu muljed on väga meeldivad. Tore oli
teada saada, mida tunneb pime või kurt. See avardas kindlasti ka tavaliste laste meeli. Neil pole nii lihtne
kui meil.“ Meelte toas oli õpilastel silmad kaetud, nad pidid maitsmis- või
kompamismeele abil ära tundma eri toidusaadusi või looduslikke asju. Oma
vastuse panid lapsed kirja tahvelarvutisse ja nii selgitati välja võitja-klass
(selleks oli 7.b), mille liikmed kõige rohkem õigeid vastuseid andsid.
1.-4.klassi
laste kohtumine viipekeele tõlgi LIIVI HOLM`iga oli põnev. 4.klassi neiu Eva-Lotta ütleb: „See meeldis mulle, kuna ma
sain palju uut teada. Õppisin ka mõned viiped ära. Äge oli ise näha viiplemist.“
2.klassi lapsed tegid kokkuvõtte kuuldust ja nähtust, öeldes, et meeldis väga,
seal sai oma nime viipekeeles õppida. Lapsi huvitas, mis tunne on tegelikult
ikka kurt olla. Ühe lapse mõttekulg liikus kaugemalegi ja ta tuli välja
üllatava jutuga: „See oli väga tore ja
mulle meltib et neil ni huvitavad asjad on. Aga ma tahaks tunta kujtjas kurd
on. Ma tahaks ka kurd olla. Siis ei kule kui poissid karjuvad. Selle pärast see
mulle meltipki.“
Kunstiõpetaja
Monica-Luyza Sepp laiendas nädala temaatikat ainetundidesse, õpetades
viipemärke joonistama. Algklasside õpetajad kasutavad edaspidi tundides „Meelte
toa“ materjale, et kolleegide koostatud õppevahendid seisma ei jääks.
Kui
endal on tahtmist ja elujõudu, siis pole takistusi eluga hakkama saamisel:
selle mõtte saavad Tehnikagümnaasiumi õpilased oma ellu maailmanädalast kaasa
võtta.
Pilte toimunu kohta saab vaadata
Tehnikagümnaasiumi Facebook`i lehelt J
Tellimine:
Postitused (Atom)