Kokkuvõte Meeltenädalast

Meeltenädal maailmahariduse egiidi all Tallinna Tehnikagümnaasiumis

28.10.-1.11.2019

Tallinna Tehnikagümnaasiumis keskendutakse sel aastal maailmahariduse osas meelte avamisele, et märgata igaühe võimeid ning oskusi. Kooli on kutsutud erineva puudega inimesed, kes räägivad oma kogemuste põhjal elust, ja õpilastel on võimalus kogeda, et õigus olla koheldud õiglaselt ja väärikalt kehtib kõigi jaoks: inimese füüsiline seisund, rahvus, nahavärv, sugu või iga ei ole põhjus väärkohtlemiseks. Tallinna Tehnikagümnaasium toetab UNESCO ühendkoolina missiooni kasvatada avatud, keskkonnast ja inimestest hoolivaid ja ühiskondlikult aktiivseid inimesi, kasutades kultuuridevahelise kommunikatsiooni ning maailma kestliku arengu teemasid. Tähelepanu pööratakse ka naiste ja laste õiguste aspektile.

Kohe sügiseselt vaheajalt tulles olid Tehnikagümnaasiumi 1.-12.klasside õpilased haaratud Meeltenädala tegevustesse. Nägemis-, kuulmismeele ja füüsiliste puuete temaatika kaasati tugevasti nii loengutesse  kui praktilistesse tegevustesse. Nädala jooksul kuulsid ja nägid, tunnetasid ja tegutsesid õpilased koos pimedate, kurtide ja füüsiliste puuetega inimestega: mil moel nad tegutsevad, kuidas hakkama saavad. Meil olid külalistena majas noored Heleni koolist, pime ajakirjanik Jakob Rosin, Eesti Kurtide Liidu juhatuse liige Sirje Papp, Eesti Paraolümpiakomitee inimesed, MTÜ Pane Oma Meeled Proovile liikmed, viipekeele tõlk Liivi Holm. Samuti panustasid oma maja õpetajad eesotsas HEV koordinaatori Tarvi Reega viktoriini ja meelte toa läbiviimisesse.

6.-7.klasside noored kohtusid Eesti Kurtide Liidu juhatuse liikme SIRJE PAPP`iga. Tema jutust teeb kokkuvõtte Tiit 7.klassist: „Kurtidel inimestel on olemas rääkimisvõime, nad lihtsalt ei kuule, mida nad räägivad. Kurdid saavad suhelda ainult kehakeele ja käemärkidega.“

9.-12.klassi noortel tuli viktoriinis kolmeliikmeliste võistkondadena arvata, millist tantsu tantsitakse. Heli ei kostnud, tegevus toimus kui tummfilmis. „Ma arvasin, et ainult liigutuste järgi tantsude äraarvamine on lihtsam, kui see tegelikult oli. Tagantjärele vaadates arvan, et meie tulemus oleks olnud kindlasti parem, kui oleksime ka muusikat kuulnud. See üritus avardas mu silmaringi ning mul on nüüd palju suurem austus kuulmispuudega elama õppinud inimeste vastu,“  räägib Mona 10.klassist. See oli nende noorte praktiline tegevus.  Kohtumine Eesti Rahvusringhäälingu ja portaali Geenius ajakirjaniku JAKOB ROSIN`iga möödus meeleolukas õhkkonnas. Loengu vormis südamlik ja inspireeriv tund, nagu kirjeldas Antonyo 10.klassist, innustas, sest nähes, kuidas saab eluga edukalt hakkama pime inimene, ei tohiks nägijal olla muud teadmist, kui et kõik on võimalik.

1.-5.klasside lapsed ja 8.klasside noored kohtusid Heleni kooli õpilastega, kes andsid südamliku kontserdi. 1.klassi laste arvates oli kuuldu tore - lauldi vitamiini räppi ja õpetajate räppi, mängiti viiulit ja klaverit. Lapsed tundsid kaasa, et Heleni õpilased ei näe. Dante: „Ma soovin, et neil oleks edaspidi hea elu.“ Robin: „Mul on kahju, et nad on pimedad. Mulle meeldis kontsert.“ Hugo kirjutab: „Kuiki lotan et net lapsed saksit terveks.“ Meie õpilased on empaatilised. Nähes Heleni kooli laste säravat kontserti ja elurõõmu, ütles üks noorsand, et ta ei tea miks, aga tal tuli kontserti kuulates pisar silma.

Üks 8.-9.klassi noorte kehalise kasvatuse tund toimus Eesti Paraolümpiakomitee liikmete eestvedamisel. 9. klassi noormees Kaspar annab edasi muljeid tunnist: “30.oktoobril oli kehalise kasvatuse tund natuke eriline. Pool tunnist mängiti võrkpalli jalgu kasutamata, liikudes maas istudes ja käte abil, ja teisel poolel mängiti jalgpalli silmaklappidega ning kõriseva palliga. See pimejalgpall tuli paljudel ootamatult hästi välja.“

10.-12.klasside noored said kogeda meeltepunktide rada MTÜ-lt Pane Oma Meeled Proovile. 11.klassi neiu Johanna väidab, et töötoad olid huvitavad ja pakkusid tegevust igale maitsele. Korraldajad rääkisid põnevalt ja kõigile arusaadavalt. Noored said küsida küsimusi, millele anti huvitavad ja pikad vastused. Johanna ütleb, et ainus miinus oli aeg, mis töötoale varakult punkti pani. Õpilased said proovida takistusraja läbimist ratastooliga, lasta end koeral juhtida, et mõista pimeda inimese liikumise eripära, ja õppisid viipekeelt.

5.-7.klassi lapsed läbisid „Meelte toa“, mille koostasid oma kooli õpetajad. Martha Mii 6.klassist ütleb nii: „Minu muljed on väga meeldivad. Tore oli teada saada, mida tunneb pime või kurt. See avardas kindlasti ka tavaliste laste meeli. Neil pole nii lihtne kui meil.“ Meelte toas oli õpilastel silmad kaetud, nad pidid maitsmis- või kompamismeele abil ära tundma eri toidusaadusi või looduslikke asju. Oma vastuse panid lapsed kirja tahvelarvutisse ja nii selgitati välja võitja-klass (selleks oli 7.b), mille liikmed kõige rohkem õigeid vastuseid andsid.

1.-4.klassi laste kohtumine viipekeele tõlgi LIIVI HOLM`iga oli põnev. 4.klassi neiu Eva-Lotta ütleb: „See meeldis mulle, kuna ma sain palju uut teada. Õppisin ka mõned viiped ära. Äge oli ise näha viiplemist.“ 2.klassi lapsed tegid kokkuvõtte kuuldust ja nähtust, öeldes, et meeldis väga, seal sai oma nime viipekeeles õppida. Lapsi huvitas, mis tunne on tegelikult ikka kurt olla. Ühe lapse mõttekulg liikus kaugemalegi ja ta tuli välja üllatava jutuga: „See oli väga tore ja mulle meltib et neil ni huvitavad asjad on. Aga ma tahaks tunta kujtjas kurd on. Ma tahaks ka kurd olla. Siis ei kule kui poissid karjuvad. Selle pärast see mulle meltipki.“

Kunstiõpetaja Monica-Luyza Sepp laiendas nädala temaatikat ainetundidesse, õpetades viipemärke joonistama. Algklasside õpetajad kasutavad edaspidi tundides „Meelte toa“ materjale, et kolleegide koostatud õppevahendid seisma ei jääks.

Kui endal on tahtmist ja elujõudu, siis pole takistusi eluga hakkama saamisel: selle mõtte saavad Tehnikagümnaasiumi õpilased oma ellu maailmanädalast kaasa võtta.

Pilte toimunu kohta saab vaadata Tehnikagümnaasiumi Facebook`i lehelt J