Südamenädala tegevused

Aprill on südamekuu. TTGs on sel puhul organiseeritud järgmised tegevused:
9.aprillil oli õpetajatele kutsutud kooli Eldred OÜ, et mõõta tervisenäitajaid ja saada nende põhjal nõuandeid. Samal päeval olid 6.a klass tervishoiumuuseumis ning 6.klasside poistele ja tüdrukutele oli eraldi tervisloeng koolis. 3.d klass külastas kiirabihaiglat.
12.04 on 1.-3.klasside õpilased Tiit Soku korvpallikoolis töötoas korvpalluri ametiga tutvumas.
17.04 käis 6.c klass meditsiiniloengut kuulamas Mardi 3.
Teisipäeviti on kahel vahetunnil aatriumis tantsuvahetunnid. Samuti on just südamele mõeldes plaanis ka töötoad õpilaselt õpilasele (iluvõimlemise ABC Reene Tederilt, tänavatants Oskar Pärni juhendamisel).

Tegevusi koordineerib TTG tervisenõukogu esimees Margit Pärn.

Kliimamuutuste nädala loeng gümnaasiumiklassidele

Neljapäeval, 19.04 oli kliimamuutuste nädala loeng 10.-11.klassidele. Nendele esines Keskkonnaministeeriumi asekantsler kliima alal Meelis Münt. Kahjuks ei andnud TTG tehniline baas võimalust näha asekantsleri esitlust, kuid lektor tuli olukorrast suurepäraselt välja ja rääkis ilma toetsusmaterjalita. Ta lubas oma esitluse kooli saata ikkagi.
Meelis Münt rääkis, et Eestis on kolm suuremat ohukohta: kivisöe kasutamine, metsaraie ja eestlaste suur armastus autode vastu, nimelt on autode kasutamine meil ülisuur. Need on meie riigi "panus" kliimamuutustesse. Juttu oli ka, mis võib meil siin juhtuda, kui kliimamuutustele maailmas vastu ei hakata: näiteks talved kaotavad lume, keskmine temperatuur aastas tõuseb veidi, mis tähendab ka veetaseme tõusu ning jõgede/järvede/ mereäärsed paigad on üleujutuste küüsis.
Eestil on praegu olemas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan.

Kliimanädal III kooliastmele

Teisipäeval, 17.04 kell 11.00 oli koolis külas RMK jahindustalituse jahindusspetsialist Lauri Valdur. Ta rääkis 7.-9.klasside õpilastele ja 12.b klassi noortele Eesti metsloomade elukeskkonna muutustest seoses kliimamuutustega. Juttu oli loomadest, kes on meile tulnud juba mujalt elama või keda inimene ise on sisse toonud (näiteks šaakal või mink). Räägiti, kuidas kliimamuutus on meie metsloomade elu muutnud (näiteks valgejänes on lumeta talvel kerge jahisaak).

Kliimanädal: I astme postrite näitus kooli aatriumis

KÕIGE SOOJEM MÕÕDETUD TEMPERATUUR EESTIS

KÕIGE KÜLMEM MÕÕDETUD TEMPERATUUR EESTIS

KÕIGE SAJUSEM KUU EESTIS

KÕIGE KUIVEM KUU EESTIS

KÕIGE SUUREMAD RAHETERAD EESTIS

KÕIGE PAKSEM LUMEKIHT EESTIS

  

KÕIGE PÄIKESELISEM AASTA EESTIS

KÕIGE VÄHESEMA PÄIKESEGA AASTA EESTIS

KÕIGE SAJUSEM PÄEV EESTIS

KÕIGE SUUREM MÕÕDETUD TUULE KIIRUS EESTIS

KÕIGE KÕRGEM MEREVEE TASE EESTIS