Samuti käisime Oulus muuseumis vaatamas näitust, mille autor on Anni Rapinoja ja tema tööd on kõik pärit loodusest (näiteks pajuurbadest kingad või põdrapabulatest lühtrid). Tegu oli väga sisutiheda ning rikastava reisiga 26.-28.novembril 2018.
Soome koolides jääb esmalt silma tihe koostöö õpetajate vahel ja ümbritsevate organisatsioonidega. Näiteks Kello Põhikoolis on käsil veeprojekt 7.klassidele, kuhu on haaratud Oulu ülikooli teadlased. Nädala jooksul tegeletakse erinevates õppeainetes vee teemaga, käiakse jõevett analüüsimas ja tutvumas jões elavate loomadega. Tegu on jätkusuutliku projektiga, kohaliku jõe kaitseks ellu kutsutuga. Igal aastal on 7.klassidele see nädal õppekavas.
Kello Põhikoolis näidati meile koolimaja ja õpilaste tegevusi mängu abil: nutitelefoni abiga saime ülesande leida üles kabinetid ja seal täita ülesandeid või kuulata õpilasi. Saime ülevaate kooli kui UNESCO ühendkooli tegevusest. Eesti õpetajad andisid vanematele õpilastele ka tunni tutvustamaks Eestit, keelt ja kultuuri.
On ju teada, et Soome koolide lapsed veedavad vahetunnid õues, ja see on midagi, mida Eesti koolis samuti kaaluda võiks. Koolimajade ehituse eripära annab seal muidugi võimaluse rutusti üleriided selga saada, et õue minna.
Õpetajahariduse praktika on Soomes hästi korraldatud: on kindlaks määratud koolid, kus üliõpilased saavad praktiseerida. Näiteks üks selline on Oulu ülikooli juures. Selles majas pööratakse suurt tähelepanu ka uusimmigrantide laste õpetamisele. Sealne õppejuht ütles, et eesmärk on lapse heaolu, see peab olema kõigi õpetajate jaoks esmane siht. Majas on integreeritud kunst, tehnoloogia, muusika omaette ruumes, kus õpetajad saavad koostöös üksteise ja lastega luua põnevaid tunde/projekte.
Looduskooli tegevuste haaramine Laanila kooli õppekavasse on tervitatav. Linnalaps saab käia looduses ja matkade tipphetk pidi olema lõkketulel vorstide küpsetamine ja söömine. Looduskooli maja on minevikus olnud koolimaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar