Lapse õigused ja kohustused

Täna, 17.12 kõneles mõlemas 6.klassis Loone Ots, kirjanik ja endine Lastekaite Liidu juht, laste õigustest ja kohustustest. Ta rääkis, mida on lapsel õigus oodata täiskasvanutelt, milles peaks lapsega läbi rääkima, mida talle võimaldama. Aga Loone Ots rõhutas ka, et lapselgi on kohustused ja et tavapärane viisakus on lapseltki nõutav.

Mõtlema panev näide oli hariduse osas: Keenia lapse aastane koolikulu on 43 eurot ja see on seal paljudele liiga suur raha, kuid lapsed tahavad koolis käia. Eestis kulub riigil ühe koolilapse kuludeks umbes 15 000 eurot... Suhumine koolis käimisesse on mõnikord aga vastumeelne.

Õppekäik Soome koolidesse

UNESCO ühendkoolide õpetajatele Tallinnast, Raplast, Narvast, Jürist, Ülenurmelt, Kadrinast ja Jõhvist (kokku 8 õpetajat) korraldas MTÜ Mondo`st Viktoria Rudenko, kes on ka UNESCO ühendkoolide koordinaator Eestis, õppekäigu Soome, tutvumaks tööga Soome koolides. Õppekäigul osalesid samuti Gedy Siimenson Tartu Loodusmajast (BSP rahvuslik koordinaator) ja Madli Kumpas (UNESCO haridusprogrammide koordinaator Eestis). Külastasime Rahuhariduse Instituuti ja Soome rahvuslikku haridusametit Helsingis, Kello Põhikooli, Oulu Ülikooli, Oulu ülikooli treeningkooli tulevastele õpetajatele (mis toimib muide tavapärase põhikoolina), Laanila progümnaasiumi ja looduskooli Oulu lähedal.

Samuti käisime Oulus muuseumis vaatamas näitust, mille autor on Anni Rapinoja ja tema tööd on kõik pärit loodusest (näiteks pajuurbadest kingad või põdrapabulatest lühtrid). Tegu oli väga sisutiheda ning rikastava reisiga 26.-28.novembril 2018.

Soome koolides jääb esmalt silma tihe koostöö õpetajate vahel ja ümbritsevate organisatsioonidega. Näiteks Kello Põhikoolis on käsil veeprojekt 7.klassidele, kuhu on haaratud Oulu ülikooli teadlased. Nädala jooksul tegeletakse erinevates õppeainetes vee teemaga, käiakse jõevett analüüsimas ja tutvumas jões elavate loomadega. Tegu on jätkusuutliku projektiga, kohaliku jõe kaitseks ellu kutsutuga. Igal aastal on 7.klassidele see nädal õppekavas.
Kello Põhikoolis näidati meile koolimaja ja õpilaste tegevusi mängu abil: nutitelefoni abiga saime ülesande leida üles kabinetid ja seal täita ülesandeid või kuulata õpilasi. Saime ülevaate kooli kui UNESCO ühendkooli tegevusest. Eesti õpetajad andisid vanematele õpilastele ka tunni tutvustamaks Eestit, keelt ja kultuuri.

On ju teada, et Soome koolide lapsed veedavad vahetunnid õues, ja see on midagi, mida Eesti koolis samuti kaaluda võiks. Koolimajade ehituse eripära annab seal muidugi võimaluse rutusti üleriided selga saada, et õue minna.

Õpetajahariduse praktika on Soomes hästi korraldatud: on kindlaks määratud koolid, kus üliõpilased saavad praktiseerida. Näiteks üks selline on Oulu ülikooli juures. Selles majas pööratakse suurt tähelepanu ka uusimmigrantide laste õpetamisele. Sealne õppejuht ütles, et eesmärk on lapse heaolu, see peab olema kõigi õpetajate jaoks esmane siht. Majas on integreeritud kunst, tehnoloogia, muusika omaette ruumes, kus õpetajad saavad koostöös üksteise ja lastega luua põnevaid tunde/projekte.

Looduskooli tegevuste haaramine Laanila kooli õppekavasse on tervitatav. Linnalaps saab käia looduses ja matkade tipphetk pidi olema lõkketulel vorstide küpsetamine ja söömine. Looduskooli maja on minevikus olnud koolimaja.

Tallinna Tehnikagümnaasiumi noored osalesid UNESCO Läänemere Projekti Poola noorte poolt läbi viidud flashmobis.
Tantsu eesmärgiks on toetada kestliku arengu eesmärkide saavutamist.

Vaata videot TTG FB lehelt  https://www.facebook.com/tehnikagymnaasium

Kohvikute päev

TTG pidas traditsioonilist kohvikute päeva seekord 15.novembril, mitte oktoobrikuus. Ei olnud ka konkreetset teemat, seega lapsed tegid ja müüsid suuresti magusat :) Teenitud raha said nad kasutada klassis otsustatud vajaduse järgi- kes heategevuseks, kes oma klassi vajadusteks. Endiselt on tegu populaarse päevaga, eriti nooremate õpilaste seas. Maailma toidupäeva tähistamise traditsioon kohvikutega jätkub järgmisel sügisel :)

MAAILMANÄDAL

Kolmapäeval, 14.11 oli üheksandatel klassidel külas Süüria pagulane Aala, kes praegu elab Türil. Tema ja ta abikaasa põgenemine oma kodumaalt oli väga selgelt seotud nende lapsega. Nimelt kukkus pomm majale ja laps sai viga, siis otsustasidki vanemad, et oma lapse päästmiseks nad põgenevad. Türil on neil praegu rahulik elupaik ja laps on terve, käib lasteaias. Aala rääkis oma üleelamistest, näitas videoid Süüriast. Oli aru saada, et ta on isamaa üle uhke, kuid hirm lapse pärast on toonud ta kaugele sõjakoldest.

Neljapäeval, 15.11 organiseeris kahele 8.klassile töötoa ÜRO noorte seast Sigrid Ojavee, temaga oli kaasas noormees Ecuadorist, tunni viisid noored koos läbi. Juttu oli kestlikust eluviisist, maailmakodanikuks olemisest. Meie noored tegid rühmatöödena plakatid, kus nad oma arusaamist puuna väljendasid. Need on näitusena väljas kooli aatriumis.

Reedel, 16.11 oli ühele kaheksandale ja kolmele seitsmendale klassile temaatiline viktoriin kaheksa küsimusega. Iga klassi esindas võistkond. Kui töö tehtud, arutati vastused koos läbi. Kõige põhjalikumalt vastasid 7.b klassi noormehed ja said autasuks kooli logoga pastapliiatsid. Tegelik autasu oli muidugi kõigile osalejatele teadmised J

Terviseteater algklassilastele

Septembris (27.09) oli meil külas Lepatriinuteater, kes algklassilastele lõbusalt ja lihtsalt rääkis tervise hoidmise vajalikkusest etendusega "Terves kehas terve vaim".

õppeaasta 2018/2019

TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI TEGEVUSKAVA 2018/2019.ÕPPEAASTAKS UNESCO ÜHENDKOOLINA

aeg	tegevus	märkused
september	plaanide seadmine; terviseteemaline näidend algklassidele	27.09.2018 on Lepatriinu teatri etendus „Terves kehas terve vaim“
oktoober	maailma toidupäev kohvikute päevana koolis
november	globaalne kodakondsus: tegevused 7.-9.klassidele
detsember	inimõiguste päev: pr Loone Ots räägib 6.klassides laste õigustest ja kohustustest
jaanuar	koostöö Tartu Ülikooliga: lektor Merili Metsvahi loeng „Kuidas rahvaluule ühiskonnas toimib?“ 10.-12.klassidele	9.01.2019
veebruar	Eesti iseseisvuspäeva tähistamine
märts	rahvusvaheline naistepäev: loeng tuntud Eesti naiselt 7.-12.klasside neidudele, moeshow	plaanis on kutsuda Mariliis Soobard Marimost
aprill	ülemaailmne tervisepäev: tervisenädala tegevused	8.-12.aprill 2019
mai	teema-aasta 4.-6.klassides: laulu- ja tantsupidude traditsioon (UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistu)

Lisaks osalemine UNESCO ühendkoolide suurüritustel, ühe näituse majja toomine teisel poolaastal.

Läänemere-projekti koordineerija koolis on bioloogiaõpetaja LEMMI JÕE (lemmi.joe@ttg.edu.ee). Tema teeb tööplaani ja saadab koordinaatorile.

Kultuuriarengu päev - eri maade muinasjutud

Kultuuriarengu päeva raames loeti eri maade rahvaste muinasjutte ja leiti sarnaseid jooni. Kunagi ilmunud sarjas "Saja rahva lood" on väga erinevate rahvaste muinasjutte. Väljas olid raamatud hiina, prantsuse, ungari, india, soome, jaapani ja poola muinasjuttudega. Kokkuvõtteks leidsid lapsed, et kuigi lugudes on erinevad tegelased ja sõnavara, mis näitab paikkonna eripära, on muinasjutu sõnum ikka sama: kuskil on headust ja kui vaeva näha, saab tegija teenitud tasu.

Südamenädala tegevused

Aprill on südamekuu. TTGs on sel puhul organiseeritud järgmised tegevused:
9.aprillil oli õpetajatele kutsutud kooli Eldred OÜ, et mõõta tervisenäitajaid ja saada nende põhjal nõuandeid. Samal päeval olid 6.a klass tervishoiumuuseumis ning 6.klasside poistele ja tüdrukutele oli eraldi tervisloeng koolis. 3.d klass külastas kiirabihaiglat.
12.04 on 1.-3.klasside õpilased Tiit Soku korvpallikoolis töötoas korvpalluri ametiga tutvumas.
17.04 käis 6.c klass meditsiiniloengut kuulamas Mardi 3.
Teisipäeviti on kahel vahetunnil aatriumis tantsuvahetunnid. Samuti on just südamele mõeldes plaanis ka töötoad õpilaselt õpilasele (iluvõimlemise ABC Reene Tederilt, tänavatants Oskar Pärni juhendamisel).

Tegevusi koordineerib TTG tervisenõukogu esimees Margit Pärn.

Kliimamuutuste nädala loeng gümnaasiumiklassidele

Neljapäeval, 19.04 oli kliimamuutuste nädala loeng 10.-11.klassidele. Nendele esines Keskkonnaministeeriumi asekantsler kliima alal Meelis Münt. Kahjuks ei andnud TTG tehniline baas võimalust näha asekantsleri esitlust, kuid lektor tuli olukorrast suurepäraselt välja ja rääkis ilma toetsusmaterjalita. Ta lubas oma esitluse kooli saata ikkagi.
Meelis Münt rääkis, et Eestis on kolm suuremat ohukohta: kivisöe kasutamine, metsaraie ja eestlaste suur armastus autode vastu, nimelt on autode kasutamine meil ülisuur. Need on meie riigi "panus" kliimamuutustesse. Juttu oli ka, mis võib meil siin juhtuda, kui kliimamuutustele maailmas vastu ei hakata: näiteks talved kaotavad lume, keskmine temperatuur aastas tõuseb veidi, mis tähendab ka veetaseme tõusu ning jõgede/järvede/ mereäärsed paigad on üleujutuste küüsis.
Eestil on praegu olemas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan.

Kliimanädal III kooliastmele

Teisipäeval, 17.04 kell 11.00 oli koolis külas RMK jahindustalituse jahindusspetsialist Lauri Valdur. Ta rääkis 7.-9.klasside õpilastele ja 12.b klassi noortele Eesti metsloomade elukeskkonna muutustest seoses kliimamuutustega. Juttu oli loomadest, kes on meile tulnud juba mujalt elama või keda inimene ise on sisse toonud (näiteks šaakal või mink). Räägiti, kuidas kliimamuutus on meie metsloomade elu muutnud (näiteks valgejänes on lumeta talvel kerge jahisaak).

Kliimanädal: I astme postrite näitus kooli aatriumis

KÕIGE SOOJEM MÕÕDETUD TEMPERATUUR EESTIS

KÕIGE KÜLMEM MÕÕDETUD TEMPERATUUR EESTIS

KÕIGE SAJUSEM KUU EESTIS

KÕIGE KUIVEM KUU EESTIS

KÕIGE SUUREMAD RAHETERAD EESTIS

KÕIGE PAKSEM LUMEKIHT EESTIS

  

KÕIGE PÄIKESELISEM AASTA EESTIS

KÕIGE VÄHESEMA PÄIKESEGA AASTA EESTIS

KÕIGE SAJUSEM PÄEV EESTIS

KÕIGE SUUREM MÕÕDETUD TUULE KIIRUS EESTIS

KÕIGE KÕRGEM MEREVEE TASE EESTIS